Meditatsioon

Category

Biodünaamiline traumast vabastav hingamine 6. päev: kohtumine inglitega

See segadus, abitus ja kurbus, mis minus olid, kui siia Männiku puhketallu tulin, on täiesti kadunud. Mind valdab ülim hoitus ja õnnetunne. Kuidas saakski teisiti, kui olen ümbritsetud tervendajatega, kes igas oma liigutuses, sõnas ja pilgus teevad head. Kas sa kujutad ette, missugune bliss on veeta terve nädal naiste ja meestega, kelle elu kutse on panna sind ennast hästi tundma. Ja ma ei mõtle töökohta (kuigi enamusel on see ka täiskohaga töö) ma mõtlen ELU KUTSET. Nende suurim draiver (lükkav jõud) on luua harmooniat ja tasakaalu, kusjuures nad teevad seda MEGA hästi.

Biodünaamiline hingamine 5. päev: luba hirmul häält teha

Tal oli valus ja tahtis mitte tundmise nimel leida viise, et mitte ühendusse minna. Palusin tal sellesse valusse lõdvestunult hingata võttes jõudu oma ressursilt. Selle peale tekkis talle aga kurku kare kähin. Hirm häält teha ja oma valu väljendada oli endiselt suur. Hakkasin siis temaga koos häält tegema kuni lõpuks karjusime koos. See oli esimene kord pooleteise aasta jooksul, kui ma olen näinud, et tal päriselt on silm märg, kõhus vibreeris ja hääl oli kõvem kui tavaliselt rääkides. Kui küsisin, mida ta oma kehas tunneb, ütles ta et tunneb avanemist, rõõmu ja liikumist.

Biodünaamiline traumast vabastav hingamine 2. päev: Sain väsimuse välja

Vau. Eilsele tagasi vaadates ja nähes juba seda tervenemist, mis minus toimunud on... see on imeline. Sain eilse hingamissessiooni lõpus väga tugeva taipamise ja rahu tunde oma edasiste plaanide kohta. Sain ühendust enese väärtustamise tundega ja selguse vajaminevateks sammudeks. Nüüd on aeg tegutseda ja universum lihtsalt laotab mu jalge ette kõik variandid, mis lubavad mul teha tegelikult mida iganes. Ma tunnen ennast vabana ja kõikide võimaluste supis.

OSHO elu 17. päev aga 1. kord suremist tunda

Vahepeal oli selles sügavas lõdvestuses selline tunne, nagu olekski keha lahti koorunud ja ise kukkusin sügavasse tunnelisse. Vahepeal läks silmade taga päris valgeks ja vahepeal hakkas süda kõvasti lööma. Oli palju ilusaid selguse momente, mil tundsin end tõepoolest ühena kõigega. Ja tundsin, et pole vaja pabistada, mis tulevik toob, vaid usaldada seda valgust, mis mulle elu loob. Nägin, et olen õigel teel ja kõik saab korda. Tunne oli täpselt nagu juuresoleval pildil