3-4 minuti lugemine

Category

Biodünaamiline traumast vabastav hingamine 6. päev: kohtumine inglitega

See segadus, abitus ja kurbus, mis minus olid, kui siia Männiku puhketallu tulin, on täiesti kadunud. Mind valdab ülim hoitus ja õnnetunne. Kuidas saakski teisiti, kui olen ümbritsetud tervendajatega, kes igas oma liigutuses, sõnas ja pilgus teevad head. Kas sa kujutad ette, missugune bliss on veeta terve nädal naiste ja meestega, kelle elu kutse on panna sind ennast hästi tundma. Ja ma ei mõtle töökohta (kuigi enamusel on see ka täiskohaga töö) ma mõtlen ELU KUTSET. Nende suurim draiver (lükkav jõud) on luua harmooniat ja tasakaalu, kusjuures nad teevad seda MEGA hästi.

OSHO elu 22. päev ja viimane postitus Indiast

Siia toksisin mõtted, mis olid minus viimasel Müstilise Roosi päeval. Olin juba kolm nädalat mediteerinud. Esimesel nädalal palju naernud, teisel nutnud ja nüüd lõppes vaikuse nädal. Olgu õeldud, et ükski postitus selles OSHO elu seerias ei ole läbi mõeldud, lihvitud ega loodud sooviga midagi näidata. Ma isegi ei teadnud, mis sellest kõigest välja tuleb, sest […]

OSHO elu 17. päev aga 1. kord suremist tunda

Vahepeal oli selles sügavas lõdvestuses selline tunne, nagu olekski keha lahti koorunud ja ise kukkusin sügavasse tunnelisse. Vahepeal läks silmade taga päris valgeks ja vahepeal hakkas süda kõvasti lööma. Oli palju ilusaid selguse momente, mil tundsin end tõepoolest ühena kõigega. Ja tundsin, et pole vaja pabistada, mis tulevik toob, vaid usaldada seda valgust, mis mulle elu loob. Nägin, et olen õigel teel ja kõik saab korda. Tunne oli täpselt nagu juuresoleval pildil

OSHO elu 11. päev aga 1. suurem vabanemine nututoas

Hoidsin üht kätt südamel, teist põlve peal, muudkui nutsin ja vaatasin lakke. Käsi hakkas põlvel tugevasti värisema ja siis ka kogu rinnaku osa. Hingasin rahulikult läbi suu ja lasin kõigel toimuda. Vahepeal kordasin mingit suvalist fraasi ja muudkui ulgusin. (Ma loodan, et ma siin nüüd kedagi ära ei ehmata) Tean biodünaamilisest hingamisteraapiast, et värinas on suur vabanemine. Seega oli see mulle tuttav tunne ja lasin kõigel lihtsalt juhtuda. Pisarad voolasid ja keha vabanes vibreerides blokeeringutest, millest mõistusel aimugi pole. See kestis umbes 40 minutit, ma arvan.