OSHO elu 9. päev ja naeruvool avaneski!

OSHO elu 9. päev ja naeruvool avaneski!

Käisin just modernses toidupoes ja rahuldasin mõnuga oma vajadust emotsionaalse toitumise järele.

 

Kogu aeg on isu millegi hea järele. Õnneks on toiduvalik mul päris imeline ja saab olla ka väga tervislik. Praegu söön makadaamia pähleid ja vauuu, kui head need onnnn!!! Võib ka olla, et kuna ma ei ole taimetoitlane ja ma pole siin juba kuu aega liha saanud, siis otsin tegelikult mingit lihakat või kalakat ampsu aga siis söön kõike muud, mis saada on. Ostsin poest endale sinki 😀 nii et vaatame, ehk see rahuldab mu isusid. Ma söön liha väga vähe, aga vahel on vaja, sest keha ütleb, et miski on puudu.

 

Täna oli naermise viimane päev.

Juhendaja soovitas meil minna lõpuni välja ja katsetada kõiki naeru väljendamise viise, mis siiani on katsetamata jäänud. Ma polnud seni suutnud leida enda seest üles seda ühendust naeruga, kus tõepoolest hullumiseni naeraksin, silmad kinni, mitte millegi üle. Niisiis võtsin endale aja katsetamiseks, et leida võti, mis avaks peavoolu väravad naerutulva vallandumisele. See pidi tähendama veel vähem kontakti välisega, naerumustri tuvastamist ja selle muutmist, pea täiesti tühjana hoidmist ja täpset ajastust, et õigele momendile pihta saada – seega ülimat kohalolu. Märkasin, et minu naer ei ole kuigi häälekas. Võibolla seepärast, et elus, kui liiga valjusti naerad, siis saad riielda, sind vaadatakse imelikult või pole see sobilik.

 

Istusin siis toolile ja otsisin naeru enda seest üles. Panin silmad kinni ja läksin oma kehas selle kihiseva tunde juurde. Enda tähelepanu tunde keskmes hoides hakkasin laskma ka häälel välja tulla. Avasin kõri ja tegin rõõmuga kontakti hoides kõvasti haa haa haa, hoidsin kasvaval siiral rõõmul sabast kinni ja tegin veelkord avatud kurguga ha ha haa.

Olin äärmiselt kohal ja kontaktis ning siis väravad avanesidki!

Üllatusin hetkeks ja avasin silmad. Juhendajad ja kogu saal vaatasid mind imestusega. Naersin nii kõvasti ja südamest, et see nakatas ka teisi. Üks naine, kellel on olnud terve nädal väga keeruline naerda, tuli põlvitades minu ette ja vaatas mind pikalt.

Panin silmad kinni ja üritasin mitte mõelda, mida teised teevad, kuigi kuulsin, kuidas nad mulle kaasa elavad. Naersin nii tugevasti, nagu oleks maailma kõige jaburamad sündmused toimunud kiiresti üksteise järel ja keegi kõdistaks mind samal ajal. Ma arvan, et see kestis umbes 35 minutit. See oli nii vabastav ja müstiline tunne. Kust kõik see naer tuleb? Ma ei naernud mitte millegi üle, aga väänlesin ja lõkerdasin, nagu oleksin universumi kõige suurema nalja avastanud. Vahepeal käis keegi mind katsumas, patsutamas, mu kõrval istumas ja vaatamas. Kuulsin neid, aga ei tahtnud silmi lahti teha, sest teadsin, et olen selle õige kaane lahti saanud ja mu mitteteadlik meel vabaneb paljust koormavast.

 

Peale pikka sportlikku naeru käes väänlemist avasin vaikselt silmad, et minna vett jooma, kuid naersin edasi. Naersin kolme tunni lõpuni vägagi südamest ja see tuli minu jaoks lihtsalt. Olin oma naeruga, teadlikkusega, rõõmuga kontaktis.

Kutse intiimsustele

Kui seansilt minema läksime siis küsisid paljud mult uudishimuga, kuidas mul läks ja mis minuga toimus. Üks vanem härra arvas, et ta tahaks veel pikemalt selles energias viibida ja kutsus mind oma tuppa intiimsusi vahetama. Ma olin kuulnud jah, et india mehed ei oska väga hästi seda naiste asja. Teadis ta hästi, et ma ei ole vallaline ja et ta on minust kaks korda vanem. Keeldusin viisakalt ja läksin kohkunult oma tuppa. Hiljem ta kirjutas mulle  vabanduskirja ja ütles, et nüüd kaks nädalat minuga ei räägi. Hea küll siis. Väga huvitav.

Et sinulgi oleks lihtsam hakata astuma kindlaid samme oma unistuste suunas lõin meile Edukate elustiili käsiraamatu. Klikka siia ja telli raamat endale pühendusega koju või mine Apollo raamatupoodi. 

Leave a Comment

*Required fields Please validate the required fields

*

*