Esimene päev OSHO keskuses

Esimene päev OSHO keskuses

Jaanuaris, kui nautisin elu India lõunaranniku ökokülas nimega Auroville, tärkas minus mõte proovida elamist OSHO loodud keskuses Punes Indias. Olin sellest kohast varem kuulnud ja ka pisut uurinud, mis värk on. Nimelt, kui Eestis OSHO meditatsioonijuhendajate kursusel käisin, siis sealne juhendaja ütles, et tema kogemus Müstilise Roosi teraapiast oli nii võimas, et peale seda ta tundis, et nüüd võib kasvõi “ära surra”. Parimas mõttes muidugi.

Miks ma seda teen?

Siin ma siis olen, Osho rahvusvahelises meditatsioonikeskuses. Multiversity Plus on 30 päeva täis Müstilise Roosi teraapiat, erinevaid aktiivseid meditatsioone, loenguid ja kuhjaga enesearengut. Mitte, et “ära surra”, vaid et vabaneda emotsionaalsetest piirangutest, mis ei lase mul nautida mulle kingitud elu täis potentsiaalis elamist. Soovin tühjendada sahtlid alateadvuses, mis on kogunud endasse hirmu, ärevust, ebakindlust, kurbust, valu, häbi ja enesekriitikat. Plaanin hoolt kanda oma sisemise lapse eest ja kuulata, mis tal mulle läbi minu keha ja intuitsiooni öelda on. Õpin end paremini kuulama ja kõrvalt vaatlema. Vähem reageerima ja sügavamalt mõistma.

Usaldan iseenda kogemust

Olen viimase aasta jooksul erinevaid OSHO meditatsioone praktiseerinud ja nii enda kui ka sõprade peal näinud imelisi tulemusi, seega usaldus süsteemi vastu on mul eelkõige läbi iseenda kogemuse. Ütlen ausalt, et ma pole veel Osho raamatuid lugenud ega pea ennast tema fänniks. Küll aga olen kuulanud mõningaid lindistusi ja lugenud mitmeid artikleid. Tunnen, et saan aru või olen kogenud, millest tema raamatud ja tekstid kõnelevad.

Müstilise Roosi meditatsiooniteraapia koosneb kolmest nädalast: esimene nädal naeran, teine nutan ja kolmandal istun vaikuses.

 

Saan tuleval nädalal enda ja kõige üle korralikult naerda.

Naer on minu väga tugev katteemotsioon, mis varjutab tõelisi tundeid, mis tahavad vabaks laskmist. Samuti on palju alla surutud kilkeid, lõkerdamist ja ulakust, mis on jäänud koolipingist saati tubli tüdruku mängimise tõttu häbi varju. Müstilise Roosi raames veedan esimesel nädalal iga päev 3 tundi niisama “lambist” naerdes. Täna tegime proovi sessiooni. Polnud sugugi lihtne võõraste inimeste keskel, olles pahviks löödud kogu esimese päeva emotsioonidest ja eksind lamba tundest, südamest naerda. 3 tunni asemel pidime itsitama kõigest 15 minutit ja juba selle lühikese ajaga mõistsin, kui võimas see 3 x 7 tundi naermist olema saab. Lisaks peaks boonuseks saama trimmis kõhulihased 😉

 

Tervendav ulgumine

Teine nädal saab olema 3 x 7 tundi nutmist. Kogu kinni hoitud raev, hirm, kurbus, valu, jonn ja viha, mis on alateadvusesse kinni jäänud ja tekitavad mulle soovimatuid käitumismustreid, saavad välja voolata. Tänase proovisessiooni ajal oli minu üllatuseks nutta palju lihtsam kui naerda. Võibolla seepärast, et olen alati õrna hingega piripill olnud? Nooremana seepärast isegi häbi tundnud, sest nutta polnud ju cool. Nüüd ma näen seda hoopis teisiti. Mulle väga meeldivad pisarad, sest minu jaoks näitavad nad, et midagi on sügavalt puudutanud ja miski läheb päriselt korda. Olen näinud inimesi, keda miski ei kõiguta ja ka ise proovinud selline olla ja ausalt öeldes on kalk inimene palju kurvem vaatepilt kui siirate pisaratega hing.

 

Tõmban täiesti vaikseks

Kolmandal nädalal istume 3 x 7 tundi vaikuses ja jälgime. Kolm tundi järjest mitte midagi mõelda! Whoo, ma juba kujutan ette, kui palju vastuseid sealt tulema hakkab. Loodan saada nii vaikseks, et enam pole vastuseidki vaja. Kasutan praegu iga päev seda vaikuse asja, kui miski probleem lahendust otsib. Lasen end maksimaalsesse lõdvestusse ja kuulan mõttetult vaikust nii kaua, kuni kohale jõuab, mis tegelikult oluline on. Ootan põnevusega seda tühjuse tunnet, mida peale kursuse lõppu hoole ja armastusega hoida ning viljastada veel suurema teadlikkusega.

 

Elan campuses aka hotellis.

Tulin siia keskusesse otse Pune lennujaamast öösel. Seega peale meeletu tuututamise ja turulettide suurt ei näinud. Kui aga Osho keskusesse jõudsin, vastas kõik nähtu neti teel loodud ootustele. Siin on MEGA ilus. Äärmiselt hoolikalt hoitakse puhtust ja väga hästi on organiseeritud mediteerijate vastuvõtt. Tundsin end kogu sisse registreerimise aja hoitud ja olulisena. Protsesse, mida tuli läbida, oli mitmeid ja iga toimetuse jaoks on eri inimene. Kes näitas ringi, kes seletas programme, kes registreeris sisse, võttis raha, hoolitses mu elamise eest jne. Kõik need inimesed on ka ise eelnevalt Müstilist Roosi läbinud ja loomulikult pärisin suure uudishimuga kõigilt ka tagasisidet.

 

 

Minu küsimuse peale Müstilise Roosi kogemuse kohta, sain alati ülevaid vastuseid. Üks taevaliku kohalolekuga kuuekümnendates härra oli seda lausa 3 korda läbinud ja ühel korral Rootsis ka läbi viinud. Kusjuures kõik mainisid mõnusa muigega suul seda suurt muutust, mis minu olemust ees ootab ja soovisid mind näha ka peale programmi, et tunnistada seda vägevat transformatsiooni. Eks siis näha ole 😀

Saan veel päeva seda meeletult suurt Osho kompleksi avastada ja siis hakkabki minu rännak pihta. Muljetamiseni!

Leave a Comment

*Required fields Please validate the required fields

*

*