Biodünaamiline hingamine 3. päev : röökisin demo sessioonis oma väe valla

Biodünaamiline hingamine 3. päev : röökisin demo sessioonis oma väe valla

 

Ütlesin eile Nisargale, et sooviksin olla demo sessiooni klient.

See käib nii, et üks hingab ja teised vaatavad pealt ja õpivad. Läksin põhjusel, et mul on väga tihti peavalud, sest kael on pinges ja ristluu ka valutab (kael ja vaagen on ühenduses). Sessiooni algul küsis Nisarga mult, et mis on minu taotlus tänaseks sessiooniks ja ma vastasin, et ma soovin vabaneda sellest õudusfilmi stsenaariumist oma peas tuleviku kohta, mis on tekkinud hirmust jätta kõik pooleli. Ütlesin, et tunnen seda hirmu ja muretsemist oma kaelas ja vaagnas. Ja see hoiab mind tagasi. Hingates tundsin ka, kuidas keha tahtis pöördesse minna, justkui põgeneks kartuses, et sessioon ei õnnestu ja et ma parem jätan pooleli, kui et olen kohal, kui kõik pekki läheb.

 

Sessiooni alguses kui hingama hakkasin palus Nisarga teistel nimetada emotsioone ja muid aistinguid, mida nad minuga resoneerudes tunnetasid. Mainiti mitmeid asju, aga mis minuga kõige enam resoneeris, oli USAka ütlus „She is very determined, she will do what ever it takest to heal“. Täpselt nii ma ennast tundsingi. Olen veendunud, et meditatsiooni ja hingamisteraapia alus on totaalsus. Ise ma valin, kui sügavale ma olen nõus minema. Ja samuti ka oma tunnete ja aistingute usaldamine. Kui Nisarga minult midagi sessiooni ajal küsis, ütlesin talle lihtsalt esimese asja, mis pähe tuli. Ilma, et isegi mõtleksin, et kas see on õige vastus. Lihtsalt uskusin kõike, mis minuga toimus.

 

Sessioonil toimus väga palju. Röökisin niimoodi, et silme eest oli täiesti must ja enam valjemini pole võimalik. Natuke nuttu, natuke naeru, natuke möirgamist ja palju värinaid, võnkeid ja energia liikumisi.

Taipamised sessioonilt:

Olen endas hoidnud teiste inimeste hirmu minu väe suhtes.

Tegin ennast väiksemaks ja plikalikumaks, et mahtuda teiste inimeste kastidesse, et nemad tunneksid ennast enda suhtes hästi. Pole olemas kasti, kuhu ma ära mahuksin ja pole olemas reegleid, mida ma järgida tahan. Olen ise kõikvõimas looja ja valin, mis film mul peas jookseb ja mis reaalsus tähendab. Ma ei viitsi kuulata kellegi arvamust või hirme selle kohta, kuidas unistustest ei tohi rääkida, sest muidu nad ei lähe täide. Käige perse. Kui sa räägid neist inimestega, kes iseendasse ei usu, siis nad muidugi ei usu ka sinu suurtesse plaanidesse ja käivad välja kõik oma hirmud, miks see plaan on halb mõte. Aga kui ma jagan oma unistusi inimestega, kellel on mulle pakkuda lisa sissevaateid veel rohkemate võimaluste kohta, siis ma jagan oma unistusi suurima hea meelega. ME OLEME KÕIK ÜKS! Pole vaja salatseda ja karta. Kui seda teeme, siis hoiame energia voolu ise vägisi kinni ja universum ei saa kandikul ette tuua võimalusi. Kui laseme lahti kõigest, ka sellest, mis meile väga armas on, siis teeme ruumi oma soovidele. Usun, et oleme kõik kõikvõimsad loojad ja oleme mõeldud elama oma unistuste elu.

 

Minu elus on olnud inimesi, kes on olnud üks hetk minuga väga lähedased, sest nad on saanud mu väge ära kasutada. Aga sel hetkel, kui nad mind enam kontrollida ei saa, siis on nad teinud kõik endast sõltuva, et mind maha suruda.

Olen väga lihtsasti mõjutatav ja seega on seda olnud mitmel juhul lihtne teha. Olen lasknud ennast häbistada ja uskunud, et mul ei ole õigust oma tõele.

 

Mul on meeletult powerit mis tahab manifesteeruda kohe, kui lasen lahti kahtlustest oma edukuse suhtes.

 

Sessioon oli ülivõimas. Lahe oleks olnud, kui keegi seda oleks filminud.

Veel üks taipamine, milleni üks kursusekaaslane mind juhatas, oli see, et ma alati vaatan, et kindlalt teised end hästi tunneks enne, kui ma vaatan, kuidas mul endal on. Sessioonist väljudes tänasin kohe kõiki toetuse ja kohalolu eest pööramata tähelepanu iseendale. Panen endas tähele mustrit, et olen peoples pleaser, et keegi ei arvaks, et ma olen nüüd mingi ülbe tsikk, kes arvab, et ta on maailmanaba. Ja kuna ma hoolin enne teiste arvamusest kui iseenda omast, siis tekitangi endale blokeeringuid teiste inimeste arvamustest… Äkki keegi arvab, et minu jagamised internetis on liiga isiklikud….?

 

Mida iganes, jumala savi, mida keegi kuskil arvab. Nii kaua, kuni ta mulle sellest rääkima ei tule, siis arvaku omaette. Ja kui tuleb mulle rääkima, siis olgu valmis pettuma, et ta arvamus mulle midagi ei loe. Muidugi ma võtan arvesse inimeste tagasisidet ja konstruktiivset kriitikat, aga ainult juhul, kui see põhineb isiklikult tema kogemusel, tuleb läbi armastuse või resoneerib minu enda kogemuste, loogika või põhimõtetega. Jäägu see nii.

Leave a Comment

*Required fields Please validate the required fields

*

*