Oleme mõtete mängukannid

Meditatiivses seisundis tegeleb meie aju puhastuse ja protsessimisega ja lahti on ka aken meie tava- ja alateadvuse vahel. Seega  taotlus, mille endale siis teeme, määrab tooni kogu ülejäänud päevale ja pikemal praktiseerimisel mõjutab tervet elul. Meditatsioon on nagu aju trenn, mis suurendab aju hallainet. See on see osa meie ajus, mis vastutav õppimise, mälu, eneseteadlikkuse ja kaastunde eest. Samuti dissiplineerib meditatsioon automaatseid reaktsioone meie käitumises. Iga kord, kui end mõttelt tagasi kutsume, oleme sammukese lähedamal vabadusele ise otsustada, mida mõtleme ja  kuidas end tunda tahame.

Elame sümbolitest tehtud illusioonis

Meditatsioon saab olla ka viis kuidas reaalsusega kontakti saada. Enamus ajast me pole reaalsusega kontaktis, sest selle asemel, et võtta maailma sellisena nagu see on, võtame seda sellisena nagu me sellest mõtleme, räägime ja kirjeldame. Ühest küljest on see päris maailm ja teisest küljest sümbolitest kokku pandud kujutuslik maailm, meie mõtetes. Need sümbolid on väga kasulikud ja tänu neile toimib kogu tsivilisatsioon. Aga lihtne on ajada reaalsust nende sümbolitega segi. 

Mina loon oma maailma.

Tegelikult arvan, et samuti nagu mina ei hinga vaid see lihtsalt juhtub minuga, ei ole mina ka mõtleja. Mediteerides, kui üritan üldse mitte midagi mõelda, avastan end taas juurdlemas mõne põneva kuid täiesti tähtsusetu mineviku või tuleviku teema üle. Emotsioon, mis nende mõtetega kaasneb loob minu hetke enesetunnet ja sealt ka minu reaalsus. Ma saan mõtteid mõjutada aga selleks on vaja olla teadlik ja luua ruum, mänguruum kust nööre tõmmata, et mõtted ja reaalsus, minu pilli järgi tantsiksid. Seda aitabki meditatsioon teha.