Uncategorized // Category

Category based archive
04 Nov

EDUKATE INIMESTE ELUSTIIL

Kui võtta ette Bill Gates, Warren Buffet, Steve Jobs välismaalt ja Urmas Sõõrmumaa Eestist, siis mis neid kõiki inimesi ühendab on harjumus valida ise oma mõtted. On levinud praktika õppida selgeks edukate inimeste elustiil, seda päevast päeva järgida ja seejärelt lõpetada samasuguste tulemustega. Mida need inimesed ei tee on proovimine. Nad pühendavad end viimasepeal tulemuste saavutamisele. Kui me soovime uutmoodi tulemusi siis peame saama uutmoodi inimeseks. Peame saavutama uuel tasemel mõtlemise, käitumise, oskused ja kontrolli oma emotsioonide üle. See on evolutsioon ja areng – minu elu mõte. Edukaid inimesi on tohutult palju uuritud ja nende strateegiaid järgides on tõestatud, et eesmärgid saavad reaalsuseks.

Edukus tähendab erinevatele inimestele erinevat asja. Sinu definitsioon edukusest võib olla hoopis midagi muud minu omast. Minu jaoks on edukus see, kui ma olen see, kes mina tahan olla. Teen neid asju mida mina teha tahan, lähen sinna kuhu ise tahan ja ümbritsen end inimestega, kes mind toetavad. Sest mina üksi olen oma elu boss. Ja mul on vabadus valida. Ja ma olen see kes ma olen täna tänu valikutele, mis ma oma elus olen teinud. Mul on alati olnud ümber inimesi, kes ütlevad mulle, mida ma peaksin tegema. Mida ma peaksin õppima, kus elama, kellega suhtlema ja mida arvama. Aga kui ma prooviksin olla see, kes teised inimesed sooviks, et ma oleksin, siis kes minu elu elab? 

Edukuse võti on lõpetada taidlemine teiste eelduste järgi ja alustada uskumusega, et ma olen võimeline kõigeks, kui ma vaid endasse usun. Ja selle uskumuse hoidmine ei ole ühekordne lüliti. Seda tuleb endale sisse sööta iga päev, sest on nii palju ebakindlaid inimesi, kes oma hirme mulle peale proovivad projekteerida, sest nemad ei usu, et nemad sellega hakkama võiks saada.

Raamatud on vahendid, mis tõstavad mu mõistust uutele tasemetele. Enamus inimesi loeb iga aasta vaid üht raamatut. Näoraamatut. Aga viga on selles, et kui me söödame endasse ainult teiste inimeste uudiseid, siis on tulemuseks meie peas teiste inimeste elud. Mida sina loed ja kuhu see on sind viinud? 

Vahel ütleb üks hääl mul peas, et “sul pole lugemiseks aega.” Aga mulle tundub, et kui mul pole päevas 15 vaba aega, siis mul pole elu. Meil kõigil on aega lugeda, et õppida. Kui ma loen iga päev, 30 päeva järjest, 15 minutit päevas, siis olen lugenud terve raamatu 1 kuuga. Ja seda harjumust hoides, teeb see 12 raamatut aastas. Ja seal on juba päris palju tarkust, mida enda kasuks tööle panna. Mina isilklikult armastan audioraamatuid, mis mind lõbustavad näiteks koristades, jalutades või uinudes. Vaadates tagasi viimasele kuuele aastale, siis on hiiglama tore näha seda tohutut arengut, teekonda ja mõistmise avardumist minu elus. Ja seda tänu neile vanadele meestele, kes oma elutöö uuringud on lahkest raamatutesse köitnud, et seda tarkust meiega jagada. Raamatud on imelised. 

Võibolla oled juba kuulnud, et me oleme nende viie inimese keskmine, kellega kõige tihedamalt läbi käime. Seega on ääretult mõistlik ümbritseda end tugeva iseloomu ja elujanuliste inimestega. Vajan olla übritsetud inspireerivate inimestega, kes näitavad mulle, kuidas unistusi jahtida ja kes ka minusse usuvad ja mind toetavad. Need on need inimesed, kes mind alateadlikult juhivad. Tihti juhtub ka, et mul on liiga ambitsioonikad plaanid ja need inimesed, kes juba mu ümber on, ei saa mind aidata  ega mõista mind. Vahel isegi on minuni jõudnud signaal, et mida sa endast küll mõtled, et arvad, et sellise katsumusega toime tuled. Näen vaeva, et need seisukohad, ei muutuks minu reaalsuseks. Et muuta oma reaalsust, pean muutma oma mõtlemist ja inimeste ringi, kellega end ümbritsen. Otsin inimesi, kes saavad mind aidata, kes on minust targemad, kes on juba kogenud raskusi, mida on vaja läbida, et jõuda uuele tasemele elu kvaliteedis. Ja ma tean, et nemad otsivad mind ka, sest me mõtleme ühte moodi. Inimesed kes meid armastavad lihtsalt ei oska meid alati aidata, kui meil on vaja. Seega tuleb leida need, kes oskavad. See ei tähenda kellegi hülgamist. See tähendab laienemist. 

04 Nov

MEDITATSIOON

Meditatiivses seisundis tegeleb meie aju puhastuse ja protsessimisega ja lahti on ka aken meie tava- ja alateadvuse vahel. Seega informatsioon, millega end siis kostitame, määrab tooni kogu päevale ja pikemal praktiseerimisel kogu elule. Meditatsioon on nagu aju trenn, mis suurendab aju halli ollust (see osa meie ajus, mis vastutav õppimise, mälu, eneseteadlikkuse ja kaastunde eest). Ja dissiplineerib automaatseid reaktsioone su käitumises. Iga kord, kui end mõttelt tagasi kutsud, oled sammuke lähedamal vabadusele ise otsustada, kuidas end tunda tahad.

Meditatsioon on viis kuidas reaalsusega kontakti saada. Enamus inimesed pole reaalsusega kontaktis, sest selle asemel, et võtta maailma sellisena nagu see on. Võtavad seda sellisena nagu nad sellest mõtlevad ja räägivad ja kirjeldavad. ühet küljest on päris maailm ja teisest küljest on sümbolitest kokku pandud kujutuslik maailm, meie mõtetes. need on väga kasulikud sümbolid millele kogu tsivilisatsioon toimib. Aga me ajame reaalsuse nende sümbolitega segi. 

Mõtte jõud on nii tugev, et see võib mind teha õnnelikuks või täiesti tülpinuks sekunditega. Sõltumata täiesti väliskeskonna muutustest Ja see, mis toimub, minu sees ei saa kuidagi hakata erinema sündmustega, mida päeva jooksul endale ligi tõmban ja milline on minu kodu, väljanägemine ja suhtlusstiil.

Arvan, et samuti nagu mina ei hinga vaid see lihtsalt juhtub minuga, ei ole mina ka mõtleja. Ma saan mõtteid mõjutada aga selleks on vaja luua ruum, mänguruum kust nööre tõmmata, et mõtted ja reaalsus, minu pilli järgi tantsiksid. Seda aitabki meditatsioon teha.

04 Nov

VISUALISEERIMINE

Kui pesen hambaid, teen süüa, panen riidesse ja teen muid toimetusi, siis visualiseerin oma päeva nii nagu sooviksin, et see tuleks. Võimalikult täpselt läbi emotsioonide ja tunnetuse. Kui lõbus mul kohtumistel on või kuidas see suur ülesanne saab tänu mu järepidevusele tehtud. Visualiseerin selle ülesande väikesteks sammudeks lahti ja näen ennast edukalt läbimas igat etappi. Mida selgemad ja reaalsemad need tunded näivad, seda tugevama programmi olen oma alateadvusele sisse söötnud. Nüüd ei jää tal üle muud, kui kõvasti pingutada ja minu tegevusi ja mõtteid juhtida, et sisestatud programm ja reaalsus kokku sobiksid. Teadlased on teinud katseid ja mina elan nii – see töötab!

TEADUS

Kui me kujutame ette oma eesmärke nagu nad oleks juba meie reaalsus, loob see konflikti meie alateadvuse ja tegeliku reaalsuse vahel. Meie aju aga tahab meid kaitsta ja on seadistatud nii, et ta hakkab kõvasti pingutama et tegelikus vastaks sisestatud tuleviku visioonile. Näiteks kui sa iga päev unistad punasest Bemmist ja kujutad ette kui vinge tunne sellega sõita on ja kui lahe sa sellega välja näed, siis üsna pea hakkab sulle tunduma, et terve linn on punaseid bemme täis. Tegelikkuses aga kuna sa oled ajule õpetanud selgeks, et Bemmi on vaja, siis tal ei jää üle muud kui su tähelepanu võimalikele kandidaatidele suunata.

Põnev artikkel: https://www.flowstate.co/how-to-use-the-science-of-visualisation-to-achieve-your-goals/

Rohkem teaduslikke uuringuid siit: http://www.rickhanson.net/key-papers/

EESMÄRKIDE SEADMINE JA PLANEERIMINE. 1979. aastal viidi Harvardi ülikoolis läbi uuring, kus võrreldi ühe klassi õpilaste finantsedukust 10 aastat peale seda, kui klassis 84% õpilastest ei kirjutanud eesmärke üles, 13% kirjutas eesmärgid üles aga ei teinud täpseid plaane ja 3% kirjutasid eesmärgid üles ja tegid ka selged plaanid. Tulemused näitasid et 13% hulka kuuluvad õpilased teenisid 2 korda rohkem kui 84% hulka kuulunud ja 3% hulka kuulunud õpilased teenisid 10 korda rohkem kogu 97% klassist. Ja tasub mainida, et nad tegid sealjuures tööd, mida armastasid.

https://hilt.harvard.edu/files/hilt/files/settinggoals.pdf