Elina Sufia // Author

Author based archive
05 Oct

See segadus, abitus ja kurbus, mis minus olid, kui siia Männiku puhketallu tulin, on täiesti kadunud. Mind valdab ülim hoitus ja õnnetunne. Kuidas saakski teisiti, kui olen ümbritsetud tervendajatega, kes igas oma liigutuses, sõnas ja pilgus teevad head. Kas sa kujutad ette, missugune bliss on veeta terve nädal naiste ja meestega, kelle elu kutse on panna sind ennast hästi tundma. Ja ma ei mõtle töökohta (kuigi enamusel on see ka täiskohaga töö) ma mõtlen ELU KUTSET. Nende suurim draiver (lükkav jõud) on luua harmooniat ja tasakaalu, kusjuures nad teevad seda MEGA hästi.

25 Sep

Tal oli valus ja tahtis mitte tundmise nimel leida viise, et mitte ühendusse minna. Palusin tal sellesse valusse lõdvestunult hingata võttes jõudu oma ressursilt. Selle peale tekkis talle aga kurku kare kähin. Hirm häält teha ja oma valu väljendada oli endiselt suur. Hakkasin siis temaga koos häält tegema kuni lõpuks karjusime koos. See oli esimene kord pooleteise aasta jooksul, kui ma olen näinud, et tal päriselt on silm märg, kõhus vibreeris ja hääl oli kõvem kui tavaliselt rääkides. Kui küsisin, mida ta oma kehas tunneb, ütles ta et tunneb avanemist, rõõmu ja liikumist.

20 Sep

Olen endale palju liiga teinud, sest pole tundnud õigust oma arvamusele või oma tõele. Olen kujundanud oma enesehinnangut ja -väärikust teiste inimeste tujudest, arvamustest ja ebakindlustest õhutatud ütlustest. Olen võtnud tõsiselt kõiki minu suunas lendavaid kommentaare, sest minus on kadunud usaldus minu enese mõtete, tunnete ja seisukohtade suhtes. Soovin, et minu ümber olevad inimesed oleks leidnud endas nii paljugi mõistmist, kannatlikkust ja kaastunnet, et nad julgustaksid mind väljendama minu vajadusi ja nendesse mõistlikult ning toetavalt suhtuksid.

15 Sep

See käib nii, et üks hingab ja teised vaatavad pealt ja õpivad. Läksin põhjusel, et mul on väga tihti peavalud, sest kael on pinges ja ristluu ka valutab (kael ja vaagen on ühenduses). Sessiooni algul küsis Nisarga mult, et mis on minu taotlus tänaseks sessiooniks ja ma vastasin, et ma soovin vabaneda sellest õudusfilmi stsenaariumist oma peas tuleviku kohta, mis on tekkinud hirmust jätta kõik pooleli. Ütlesin, et tunnen seda hirmu ja muretsemist oma kaelas ja vaagnas. Ja see hoiab mind tagasi. Hingates tundsin ka, kuidas keha tahtis pöördesse minna, justkui põgeneks kartuses, et sessioon ei õnnestu ja et ma parem jätan pooleli, kui et olen kohal, kui kõik pekki läheb.

12 Sep

Vau. Eilsele tagasi vaadates ja nähes juba seda tervenemist, mis minus toimunud on… see on imeline. Sain eilse hingamissessiooni lõpus väga tugeva taipamise ja rahu tunde oma edasiste plaanide kohta. Sain ühendust enese väärtustamise tundega ja selguse vajaminevateks sammudeks. Nüüd on aeg tegutseda ja universum lihtsalt laotab mu jalge ette kõik variandid, mis lubavad mul teha tegelikult mida iganes. Ma tunnen ennast vabana ja kõikide võimaluste supis.

08 Sep

Minu taotlus protsessi minnes oli enese väärtustamine ja andeks andmine. Lükkan oma unistuste eluga pihtahakkamist edasi, sest minus tiksub väärarvamus, et ma ei ole piisav. Kõik faktid näitavad muidugi vastupidist, aga kehas on aastate jooksul kinnitusi otsinud muster, mida peab nüüd vägisi lammutama hakkama, et enesele tõestada, et kõik on võimalik. Ja ongi.

05 Sep

Läksin sama nädala pühapäeval kirikusse. Tegin teel kogudusse otsuse võtta aja iseendale, muuta oma elukorraldust ja olla üksi. Olen jäänud kinni mugavustsooni ja minu hinge vajadus transformatsiooni järele vajab muutust. Otsusest muuta kardinaalselt elu, rebenes turvalisuse illusioon südames lõhki ja välja voolas meeletul hulgal pisaraid. Olen niigi üleemotsionaalne, kui kirikusse lähen, aga sel korral oli minu põhjus mujal. Ei suutnudki sisse minna, vaid nutsin kiriku taga pingi peal kaks tundi, sest illusiooni purunemine oli nii valus.

10 Jun

Kuidas minust tõstsid pead abitus, segadus, äärmused ja tasakaalu otsimine materiaalse ning spirituaalse vahel. Annan edasi 6-e purgi süsteemi, mille praktiseerimine on paljudele inimestele kinkinud rahalise sõltumatuse. Lisaks 7 sarnasust raha- ja vaimukoolituste vahel.

07 May

Siia toksisin mõtted, mis olid minus viimasel Müstilise Roosi päeval. Olin juba kolm nädalat mediteerinud. Esimesel nädalal palju naernud, teisel nutnud ja nüüd lõppes vaikuse nädal. Olgu õeldud, et ükski postitus selles OSHO elu seerias ei ole läbi mõeldud, lihvitud ega loodud sooviga midagi näidata. Ma isegi ei teadnud, mis sellest kõigest välja tuleb, sest alustasin ju postituse üleslaadimisega kohe järjest (nii kuis kirjutasin, laadsin ka üles). See tähendab, et olin valmis, et sellest ei saagi midagi ja et keegi ei mõistagi misasi see on. Postitusi (ka seda) lugedes võib jääda mulje, et tüdruk ei saa midagi aru ja räägib endale isegi vastu. Aga selline see tervenemise teekond juba on, et piiratud mõistusest minnakse mööda ja tegeletakse alateavusega, mis on palju keerulisem, kui mõisutsele jõukohane oleks. 

Kirjutasin postitusi sooviga oma kogemust jäädvustada täpselt sellisena nagu ta antud ajal mulle tundus. Minu jaoks oli väga erakordne võimalus niisuguses kohas oma sisemaailma remontida ja suurema väärtuse sellele andis  selle jagamine ja jäädvustamine. Mida ma asjast tagantjärele ise arvan? Sellest juba järgmises postituses.

 

Nüüd aga minu viimased otsesed emotsioonid Indiast:

Täna on mul väga huvitav enesetunne. Selline tunne, nagu oleks kuskil ära olnud ja siis tagasi tulnud. Käin niimoodi aeglaselt, ühtegi mõtet eriti peas pole ja näen justkui nagu kõike esimest korda. Nagu unenäos, aga saan aru, et on uni. Samas on kõik väga selge, aga sügav. Ümberringi on palju, palju ilu ja rahu. 

 

Muretsen, et pean tagasihoidlikumalt tantsima

Istusin täna jälle 3 tundi vaikuses. Vahepeal on meil kaks 15-minutilist muusikalist pausi, kus on võimalik ennast liigutada. Kuna juhendajad ütlesid, et see ei ole tantsuvõistlus, vaid energia liigutamine, siis olen end palju tagasi hoidnud, et mitte liiga enda sisse minna ja tantsuks muutuda. Minu jaoks on tants olnud alati meditatsioon, mis võib mu üle võtta. Siin aga peab olema väga teadlik, et mitte ennast ära unustada. Jalalt jalale tatsumine toimub siis, kui olen peas ja mõtlen jura mõtteid. Saan normaalselt tantsida vaid siis, kui pea on tühi ja tähelepanu südamel. Aga sellega kaasnevad ka tantsuliigutused, mille puhul ausalt minul on tunne, et mitte mina ei tantsi vaid süda tantsib.

 

Lasin kontrollist lahti ja sai toimuda tervenemine

Täna panin tantsupausil silmad kinni ja käe südamele. Otsustasin ära unustada kõik piiravad juhendid ja olla lihtsalt iseendaga kontaktis, lastes südamel tantsida. Päris vingelt sai ta hakkama ja üllatas mindki oma uute muuvidega. Mida rohkem tähelepanu seal hoidsin ja niiviisi tantsisin, siis seda tugevamini hakkas süda lööma. Kuni lõpuks ta lausa vibreeris. See valu, mida olen viimasel ajal kirjeldanud, kasvas nüüd veel suuremale alale. Aga mu näos oli sügav rahulolu ja rõõm. Muigasin mõnuga ja isegi kihistasin naerda. Ja siis lihtsalt vaatlesin, mis kehas toimub ja lasin liikumistel, emotsioonidel ja vibreerimistel toimuda. Kui kaks lugu läbi oli ja uuesti istuma pidi, siis vibreeris ja värises kogu mu keha. Süda lõi tugevasti ja tunne rinnus oli ääretult intensiivne. Seda kõike saatis täielik vaikus ja vaatlus. 

 

Ainus mõte mis peast läbi käis oli: “Noh, said mis tahtsid!”

 

Tervenemine toob kaasa suurema armastuse tunde

Kui istumiselt ära tulin ja oma südame tunnet ja meeleolu jälgisin, siis jõudsin järeldusele, et see ei ole mitte valu, mis mind mitu päeva saatnud on. Ma lihtsalt tunnen oma südant väga intensiivselt. Olen siin kolme nädala jooksul paljust vabanenud ja see tunne on kasvanud iga kogemusega. Märkan ka kasvavat armastusetunnet inimeste vastu, kes mu ümber on. India vanaproua, kellega samal korrusel elame, on mulle nii armsaks saanud ja tean, et mina talle ka. Sama ka hiinlasest memmega, kes nii vahvasti mind paitab, kui temast mööda lähen. Vahel kallistame niisama ja kuigi me omavahel rääkida ei saa, on tunda armastust.